Árasluokta – dálkkas sillui

Árasluokta lea Virihávrre lullegeažis. Dábálaš sieđggat ja skierrit geahččalit sorrut vázzi olbmo julggiid. Davásguvlui báitá Virihávrre norgga ráji guvlui. Miehtá luovtta leat moadde visoža, áitti ja goađi mat orrot leat ávdin.

Muhto ovtta goađis loktana suova. Dat ii leat stuoris ja dan gilggain ja dáhkis šaddet rásit ja lieđit. Árrangáttis čohkká Svea Länta ja láibo otná gáhkuid. Su áhkut veahkeha su. Hárjánan lihkastagain son jorggohallá ja fieraldahttá gáhku áššu vuostá dassá go dat álgá goikagoahtit.

Svea lea bajásšaddan Stoere Giemnies Västerbottenis. Per Anti Länta, guhte šattai su boadnji leai boazobargi Jåhkågaska tjielldes. Vuosttaš hávi go Svea čuovui boatnjis diehke son oalát ráhkestuvai báikái.

– Dakkaviđe! Dovden ahte dáppe mon háliidan orrut, son dadjá.

Dasa leat dál 36 jagi gollan. Juohke giđa mon ja munno mánát dovde ahte fertejit diehke ja dáppe galgat orrut. Son leai jur ceggen veaga go bođii Árasluktii vuosttáš gearddi. Okta njuoratmánáš ja guokte stuorit. Dan geasi sii lávostalle dan áiggi go Per Anti ráhkadit dan darfegoađi gos sii galge orrut.

Árasluokta lea báiki gos lea hušša miessemearkunáiggi ja dalle go turisttat johtet doppe. Sveai dát lea sadji gos su siellu dálkkoduvvo. Nu farga go sus lea friddja son dolle duoddariidda. Ja ii vuolgge ruovttoluotta ovdal go lea bággu, borgemánu loahpageažis.

1960- jagi ovdal dán luovttas eai lean goađit eaige visožat. Guovllu siiddat lávostalle veaháš gos. Dađi mielde álge hukset miessemearkungárddiid Mielädnui. Go olbmot 1960 jagiin mearridedje heaitit johtimis sii ceggejedje darfegođiid Árasluovtta gáttiide. Otne lea daid gođiid sadjái ihtán visožat ja dálut. Go orro jávregáttis šattai maid vejolaš guolástit eanet go dušše borrama dihte. Girdi mii dalle leai álgán boahtit juohke beaivvi viežžat guliid vieččai beaivvi sállaša. Girdi buvttii maid ođđasiid, bensiinna, biebmogálvvuid ja viehka varas áviissaid. Dán láhkái šattai dat unna luovttaš Virihávrregáttis fásta báiki Jåhkågaska tjielldi sámiide geasi áiggi. Mihcamáraid rájis gitta borgemánu gaskamuddui.

Otne lea eallin duottarjávrri luovttas rievdan. Maŋŋil go leat misiid merkon guđđet eatnašat Árasluovtta. Dušše Svea ja soamis lahkosis báhcet. Su bárdni Rickard bargá dálloverdden Badjelánndabálga stobus. Son geahččá bearrái ahte guossit sajáiduvvet bures. Dalle go son ii astta de bargá Svea dan barggu.

Rickardii lea turismma oalle buorre lasseealáhus. Jus dat ii livčče son livččii ferten mannat luksa ja bargat iežá bargguid dassážii go fas álget bohccuiguin bargat, son muitala.

Jåhkågaska tjiellde lea, miellahtuid ektui, okta dain unnit čearuin Ruoŧas. Nu guhká go Per Anti, Svea boadnji elii son barggai bohccuiguin. Dien barggu leaba dál su nieida ja bárdni váldán badjelasaska. Duovdagat Árasluovtta birra leat geasseeatnamat. Luksa guvlui Badjelánndas ja Saregis leat giđđa- ja čakčaeatnamat. Čearru lea dušše moadde miilla govdat Unna Julevädno mielde, muhto nuo 35 miilla guhkki. Álgá moadde miilla davábealde Árasluovtta ja manná gitta vumiide Jåhkåmåhke lullelis.

Su bárdni lea dál guođđán mánáidis áhku háldui. Go lea gáhkken lea áigi biebmat sudno. Orro gal okta ja seammalágan biebmu, muhto máná guovttos liikoba dasa sakka. Basson varas rávdu ja liegga gáhkku. Juohke beaivvi miehtá vahku. Das maŋŋil vuordá dállovierdde bargu. Áhkkubiiddisguin sii vázzet turisttastohpui, rehkenastá galle idjaguossi leat ja váldá mávssu. Earret daid bargguid sutnje maid gullá leat bagadallin, dálkediehtti ja gávpeolmmái. Ja jus gussiin lea miella gullat de son juohká maid diehtá sámiid, luonddu, boazodoalu birra, ja dieđusge Su ráhkis Árasluovtta birra.